Rattateede ehitamine muudab elukeskkonna paremaks

Millal te viimati Sangastes käisite? Ja kas te teate, et Sangastest vähem kui viie kilomeetri kaugusel asub küla nimega Keeni? Sangastes asuvad lasteaed, seltsimaja, perearstikeskus ja postkontor. Keenis omakorda põhikool ja noortekeskus, kus käivad ka Sangaste aleviku lapsed. Mõlemas asulas ja nende vahel asuvad mitmed tootmisettevõtted, kuhu igal hommikul lähevad tööle paljud inimesed mõlemast asulast.

Asulate vahemaa on piisavalt väike, et turvalise kergliiklustee olemasolu korral oleks jalgsi või jalgrattaga liikumine kiire ja mugav alternatiiv autole. Selle aasta alguses meie ministeeriumi poolt välja kuulutatud toetusskeemis sai just see projekt hindamisel enim punkte ning plaani kohaselt palistab juba peagi kahe asula vahelist maanteed mugav ja turvaline kergliiklustee.

Sangaste näide on siiski vaid üks kuueteistkümnest projektist, mille elluviimist meil õnnestub tänavu toetada. Toetusskeemi eelarve oli esialgu vanas rahas 42 miljoni krooni, kuid huvi selle toetuse vastu oli erakordselt suur. Kokku esitati 118 taotlust ning seetõttu suurendasime ka toetuse summat 59 miljoni krooni ehk 3,8 miljoni euroni. Kõiki taotlustes esitatud soove kokku liites oleks pidanud eelarves raha olema seitse korda rohkem.

Tee tagab turvalisuse

Samas on mul ääretult hea meel nii suure taotluste arvu üle ning ka siin lehes toimuv diskussioon näitab, et teema on oluline ja läheb inimestele korda. Ka 2008. aastal EASi poolt tellitud uuringust, kus mõõdeti elanikkonna rahulolu avalike teenuste ja nende kättesaadavusega, selgus, et just rattateed või õigemini nende puudumine on see, mille üle inimesed kõige rohkem muret tundsid. Üle kolmandiku vastajatest leidis toona, et nemad tunnevad rattatee järgi oma kodukohas vajadust.

See on ka mõistetav, sest maapiirkondades kannavad kergliiklusteed väga mitut kogukonnale olulist rolli. Ärgem nimetagem neid pelgalt rattateedeks – kuigi mugava ja ohutu rattasõidu tagamine ühest punktist teise, kodust poodi või kõrvalkülla sõbra juurde on kindlasti üks oluline funktsioon.

Aga on ka teine vaade neile teedele, mida sageli ei teadvustatagi. Väga tihti on kergliiklusteedel eluline roll turvalise elukeskkonna tagamisel. Selliste teede ehitamine annab väga paljudele vanematele võimaluse oma lapsed kooli saata ilma, et nad peaks muretsema sõidutee ääres ruttavast lapsest vaid meetri kauguselt mööda kihutavate veokite pärast. See annab võimalustele paljudele inimestele liikuda talvehommikul tööle, ilma et peaks turnima sõidutee äärsetes lumevallides.  Ja just turvaline elukeskkond on see, mida inimesed oma kodukohas väärtustavad, mis nende jaoks on oluline.

Lisaks on kergliiklusteedel muidugi ka oluline roll on liikumisharrastuse soodustamisel ning maantee kõrval lookleval asfaldiribal hoogsalt jalutavaid, rullitavaid või jalgrattaga treenijaid oleme me kõik näinud. Kuna toetuste maht, mida sel korral oli võimalik kergliiklusteede rajamiseks eraldada, oli piiratud, siis otsustasimegi keskenduda suuremate kitsaskohtade lahendamisele ehk ohtlikumatele ja igapäevaselt enim kasutatavate teelõikudele.

Raha parimatele

Kuna raha on alati vähem kui võimalusi, tuli välja selgitada parimad ja vajalikumad projektid. Selleks reastas taotlused eelnevalt kehtestatud reeglite alusel pingeritta komisjon, kuhu kuulusid lisaks meie ministeeriumi ametnikele ka kolleegid Maanteeametist ja EASist. Sel moel sõeluti välja parimad projektid ja eelarvet jagus 16 parimale. Ja toetuse eesmärgiks ei olnud raha võrdselt kõigi maakondade vahel jagamine – eesmärgiks oli ikkagi kõige vajalikumate teelõikude ehitamise toetamine.

Taotlusvooru välja kuulutades nägime, et toetust võiksid saada lühikesed kuid hädavajalikud teelõigud, et tagada lastele ohutu koolitee, ühendada mõni elamupiirkond keskustega või luua seni puudunud ühendus olemasolevate kergliiklusteede vahel. Sportimisvõimaluste loomine ei olnud selle toetusskeemi peamine eesmärk, kuid kindlasti mahuvad valmivatele teedele kõrvuti nii harrastussportlased kui kooli või koju tõttavad koolijütsid oma vanematega.

Regionaalministri kaudu toetatakse igal aastal ligi 2000 projekti erinevates piirkondades ning möödunud aastal jagati regionaaltoetusteks suurusjärgus 100 miljonit eurot ehk 1,5 mld krooni. Lisaks kõnealusele meetmele oleme suuremates linnapiirkondades suunanud kergliiklusteede ehituseks üle 200 mln krooni eurotoetusi.

Toetus on võimalus

Kõigi toetusmeetmete puhul on paraku ka neid, kellele raha ei jätku ning nende omavalitsusjuhtide pettumus, kelle projekt jäi joone alla, on mõistetav. Iga inimene teab ilmselt omast kogemusest, et ükskõik kui suur on tema sissetulek, ei ole sellest kunagi küllalt – alati võiks kasvõi natukene rohkem teenida. Ja kui õnnestubki teenida just see natuke rohkem, mis enne puudu oli, selgub, et pagan, natuke oleks ikka veel juurde vaja.

Samamoodi on ka erinevate toetustega – soovijate hinnangul ei ole neid kunagi piisavalt. Ainult kui eraelus asub inimene enamasti nuputama, kuidas järgmine kuu rohkem teenida siis toetuste puhul juhtub sageli, et asutakse süüdistama toetuste jagamiseks kehtestatud reegleid. Samas tuleb selle olukorraga leppida – piiratud ressursside puhul on toetused võimalused, mitte mingi ettemääratud hüve, millele kõigil soovijatel automaatselt õigus on.

Tänavu jagus toetust 16 parimale kergliiklustee projektile, kuid peaaegu kaks korda sama palju häid projekte jäi veel rahata ning ootavad reservnimekirjas. Nende hulgas on näiteks ka kuus projekti Tartumaalt. See, millises ulatuses on võimalik seda nimekirja rahastada järgmisel aastal, selgub riigieelarve läbirääkimiste käigus. Aga ma loodan, et valitsuskoalitsioon leiab piisavalt vahendeid, et kõik head ja vajalikud projektid saaks ellu viia.

 

Artikkel ilmus maakonnalehtedes septembris 2011.

Advertisements

One comment

  1. On tore, et sellised projektid toimivad. Siiski on see vaid piisake meres. Sest tihtipeale jääb asi raha taha, kuid kaaluda tuleb võimalust ka mõnes piirkonnas teede remontimisel laiemate teepeenarde võimalust.
    Tean sellist kohta nagu Keeni. Sest seal jäeti rongipeatus viimata sinna, kus liiguvad inimesed. Eelistati rongilt juurdepääsu hoopiski mälestusmärgile. Kahjuks on selliseid apsakaid ja arvestamatajätmisi küllaga. Näiteks Kadrina ja Jõhvi on järgmised, kus efektiivsus, arengukavad, standardid jm tuua ohvriks odavusele. Isegi siis kui kohalikud (ja omavalitsused) soovivad teisiti.

    Rattateede koha pealt on üks suuremaid tegematajätmisi tee renoveerimisel tegemata jäetud kergliiklustee Rapla ja Hagudi vahel. Küll aga leitakse finantse maanteede valgustamiseks. Nüüdseks on osaliselt need kulutused tühja läinud, sest omavalitsus ei leia piisavalt raha, et tuled põleksid. Näit Hagudis. Tegelikult neid polegi sel määral vaja. Jättes paigaldamata valgustuse sellistes kohtades (näiteks ka Saku ja Männiku vahel sadade postide näol), saaks selle raha eest kindlasti tubli hulga kilomeetreid kergliiklusteid.

    Eestimaa Blogi

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: