Suurem on tugevam!

Head omavalitsusjuhid!

Viimase poole aasta jooksul on olnud ridamisi üritusi, kus omavalitsuste käekäik ja tulevik on teemaks olnud. Mul on hea meel, et selle pärast muret tundvad inimesed on ka täna nende sõlmpunktide arutamiseks kokku tulnud.

Hiljutised Linnade-Valdade päevad, pisut varem omavalitsusfoorum, Pärnu juhtimiskonverents, riigikontrolli aastaaruanne. Kõik need üritused ja neil toimunud arutelud näitavad seda, et omavalitsuste käekäik teeb paljudele meist järjest enam muret.

Järjest suurem on nende inimeste ring, kes on mõistnud, et tänane omavalitsusmaastik vajab korrastamist. Õigemini ei olegi küsimus ju tänases – kui me tegeleme tänase päevaga, siis me tegelikult elame juba minevikus. Aga väljakutsed ja probleemid, mida lahendada, ei peitu minevikus vaid need seisavad meil ees ikka tulevikus.

Ma usun, et tänase Eesti probleeme me teame juba üsna hästi. Mõtleme nüüd koos, milline on tuleviku-Eesti ja kuidas seda ehitada. Mõtleme koos, milline on üks tulevikku vaatav ja ka tulevikus hästi hakkama saav tugev omavalitsus. Mõtleme, milline on tugevate omavalitsuste Eesti.

Just omavalitsuste tugevdamine on see suund, kuhu me peame liikuma. Iseseisev ja autonoomne, arenemis- ja majandamisvõimeline, keskvõimu tasakaalustav ja kogukonna huve esindav – need on märksõnad, mis võtavad kokku sellise Eesti ja sellised omavalitsused nagu mina neid näha tahaks.

Siis saab omavalitsus kanda seda funktsiooni, mis on omavalitsustele algselt mõeldud – olla kohaliku ühiselu korraldamise institutsioon. Olla tõeline iseolemise keskus. Ja seda, kui suur või väike see kohalik omavalitsus olema peaks, peaks vaatama ikka inimeste, mitte vallamaja seisukohast.

Tänane suhteliselt killustunud pilt ei tule kasuks ei omavalitsustele ega seal elavatele inimestele. Inimesed on sisuliselt enda jaoks haldusreformi ju igapäevases elus ära teinud. Inimeste toimepiirkondasid on viimasel ajal üsna usinalt uuritud. Need on alad, kus suurem osa inimesi elavad, töötavad ja oma vaba aega veedavad. Ja need toimepiirkonnad kattuvad erinevate uuringute järgi ju suures plaanis pigem maakonna- kui vallapiiridega.

Vaatame me kuidas tahame – suurem on tugevam. Kui meil on tugevamad omavalitsused, saavad nad üle võtta ka mitmed seni kesksemalt koordineeritud tegevused, mis olemuselt on omavalitsuslikud.  Nagu ühistransport, miks mitte ka kutseharidus või midagi kolmandat ja neljandat.  Kui aga omavalitsused peavad tänastegi ülesannete juures hakkamasaamiseks mastaapset koostööd tegema hakkama, on see märk sellest, et struktuur on ajale jalgu jäänud.

Nagu ma ennist ütlesin, on selleteemalisid arutelusid viimasel ajal rõõmustavalt palju. Jah, mul oleks hea meel, kui neil aruteludel oleks tänaseks ka juba natuke konkreetsem tulemus. Aga ju siis on veel vaja arutada. Teate küll – üheksa korda mõõda, üks kord lõika. Täna on järgmiste kohalike omavalitsuste valimiseni jäänud veel poolteist aastat – see on täiesti piisav aeg, et nii mõõta kui ka lõpuks ühinemised ka teoks teha.

Selliseid mõtteid mõeldakse täna päris mitmes kohas. Ma tahaks neid mõtlejaid igal juhul innustada – olgu selleks siis kahe- või kolmekaupa ühinejad, aga väiksemates kohtades miks mitte ka maakonnakaupa. Sellest võidavad eelkõige inimesed, kes neis omavalitsustes elavad. Nagu oli näha ka hiljuti valminud analüüsis – pärast ühinemist kulub vähem valitsemisele ja rohkem sisulistele teenustele. Rohkem raha saab suunata haridusse, ettevõtlusesse, kultuuri.

Siia tulles ma mõtlesin, et mida ma tänaselt ürituselt eelkõige sooviks, mida tänane seminar muuta võiks. Paljudel puhkudel sellistel aruteludel näen ma jäikasid positsioone ühes või teises küsimustes. Ma tahaks, et see debatt oleks pisut sisulisem just selles mõttes, et ollakse valmis rohkem ka teiste mõtteid sisuliselt kaaluma.

Ühte asja tuleb aga neil arutlemistel veel silmas pidada. Hästi lihtne on deklareerida, et üht, teist või kolmandat asja ei saa teha, sest raha on vähe. Sõbrad – raha on alati vähe. Raha on vähe omavalitsustel ja raha on vähe riigil. Aga seda raha saab meil olla täpselt nii palju, nagu on meie inimestel, nagu on peredel.

Kui meie pered muutuvad rikkamaks, avarduvad võimalused ka omavalitsuste ja riigi jaoks. Selles suunas peab mõtlema nii riigis tervikuna kui ka igas omavalitsuses. Sest raha, mida me kasutame, ei ole mingi abstraktne riigi raha. See on meie inimeste raha. Kasutagem seda siis vastutustundlikult.

Soovin teile järgnevateks aruteludeks riigimehelikkust ja loodan, et tänase üritusega liigume me jälle sammukese lähemale tugevate omavalitsuste Eestile.

 

2012 märtsis omavalitsuste kongressil peetud kõne

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: