Mis see teie asi on, kus ma elan?!

Rahvastikuregistri andmed on valed ja see on paljude Eesti hädade põhjus. Natuke utreeritult, kuid umbes selles stiilis karjatusi kõlab mõningase aja tagant ikka ja jälle. Sellistele hüüatustele saan ma vastata alati ühtemoodi – andmed ei ole valed.

Valed selles mõttes, et elukohaandmeid ei kanna registrisse meie ministeeriumi ametnikud, IT-mehed või mõni tundmatu kotermann omatahtsi. Rahvastikuregistris on ikka täpselt need andmed elukoha kohta, mida inimesed on sinna esitanud ja mis kohalik omavalitsus registrisse on kandnud.  See, mis andmeid sinna aga esitatakse, on hoopis keerulisem küsimus.

Rahvastikuregister on riigi üks alusregistreid, milles olevate andmete najal teevad paljud erinevad asutused oma igapäevast tööd. See on justkui vundament, millele on ehitatud suur osa avalikke teenuseid, on need siis virtuaalsed või käega katsutavad.

Kuigi kõige enam poleemikat on tekitanud just elukohaandmed, on rahvastikuregistris tegelikult lisaks sellele andmetele ka palju muud infot. Suure osa andmeid kannab riik sinna automaatselt nagu näiteks isikukood, sünniaeg või midagi muud. Ja ma pole veel kuulnud, et need andmed oleks kuidagi ebatäpsed olnud. Aga andmeid elukoha kohta ei saa riik kanda, need esitavad inimesed ise. Et pilt oleks selge, ütlen välja tõe – hinnanguliselt ligi 20% esitatud elukohaandmetest ei vasta täna tegelikkusele.

Põhjuseid on erinevaid – on selleks teadmatus, hoolimatus, vahel ka pahatahtlikkus ja vahel ongi raske öelda, mis see päris elukoht siis on. Võib ju ka öelda, et mis see riigi asi on, kus ma elan ja riik ei pea sellist asja teadma. Aga siis ei maksa ka kurta, et buss ei käi, lapsel pole lasteaiakohta või mõnel muul moel sinust ei hoolida. Eelkõige just kohalikul omavalitsusel on sellist infot vaja, et oma tegevusi paremini planeerida.

Kui enne kooliaasta algust ilmub ootamatult registrisse 10 last, siis paari nädalaga neid koolikohti enam kübarast välja ei tõmba.  Või kui mõnda kohta on registreeritud 12aastane laps ilma vanemateta, siis on omavalitsusel kindlasti vaja teada, kas põhjus on ebatäpsetes andmetes või elabki see laps mingil põhjusel üksi. Mõlemal juhul on tegemist probleemiga.

Tegelik küsimus on ikkagi see, et need – antud juhul omavalitsused – , kes andmed registrisse kannavad, peavad ka sisuliselt veenduma, et need andmed on õiged. Kindlasti ei saa ka öelda, et ametnike roll on vaid formaalsuste kontrollimine ning sisusse nad laskuma ei pea või ei saa. Seetõttu pöördusin ka kõigi omavalitsuste poole palvega registris olevaid andmeid hoolikamalt kontrollida.

Tegemist ei ole mingi projektipõhine ettevõtmine või kampaania korras „kruvide keeramine“. See ülesanne on kirjas ka Rahvastikuregistri seaduses ning on oluline, et seda ülesannet täidetaks hoolikalt. Selle ülesande eesmärgiks on korrastada neid andmeid, mida riigil on toimimiseks vaja.

Ma ei poolda mingit totaalset lauskontrolli ja ma ei tahaks elada ühiskonnas, kus ametnik käib õhtul ukse taga kontrollimas, kas sussid on soojad ja kas ma ikka olen seal, kus olen öelnud oma elukoha olevat. Aga ma tahan elada riigis, kus riik teab, oskab ja tahab minuga arvestada. Selleks on vajalik, et riik teaks meie kohta piisavalt palju algandmeid.

 

Artikkel ilmus pisut lühendatud kujul 06.09.2012 Äripäevas

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: