Kes viib ellu vox populi?

Rohkem kui pool Eesti elanikkonnast on märkimisväärne hulk inimesi. Pannes selle osakaalu poliitika konteksti, võib öelda, et vähe on teemasid, mille suhtes valitseb ühiskonnas nii suur üksmeel. Sügisel algatatud omavalitsusreformil aga just selline toetus eestimaalaste seas on.

Numbrid puust ja punaseks – tänast haldusreformi kava ehk omavalitsuste koondumist tõmbekeskuste ümber pooldab 52% elanikkonnast. Sellega ei nõustu 23% ja veerand elanikkonnast ei oska seisukohta võtta. See on kõva toetus.

Ei saa öelda, et tulemus oleks olnud üllatav. Peamiselt sellepärast, et meie algatatud reform viib ajale jalgu jäänud haldusjaotuse kooskõlla sellega, kuidas inimesed oma igapäevase elu on korraldanud. Me peame riigina kohanduma inimeste vajadustega ja seepärast ongi reformil toetajaid kaks korda enam kui vastaseid. Ja meeldib see meile või mitte – inimeste elukorraldus ja vajadused on kiiresti muutunud mistap peab muutuma ka inimesi abistav avalik sektor.

Selle uuringuga sai kummutatud ka üks reformivastaste meeleldi kasutatav argument, et toetajad on ainult linnades ning maainimesed valdavalt vastu. No ei ole nii – toetajad on selges ülekaalus nii maapiirkondades kui keskustes. Ainuke vahe, mis linna-maa teljel selgelt välja tuleb, on see, et maapiirkonnas on inimesed teema enda jaoks väga läbi mõelnud ning neid, kes sel teemal arvamust ei oma, on vaid pisut üle kümnendiku. Kõige ükskõiksemaks jätab teema pealinlasi ning mitte-eestlasi.

Täna on haldusreformist saanud paljuski usu küsimus. Kes usub, et see on mõistlik ja möödapääsmatu, see usub ja kes ei usu, seda ei veena ka ükski uuring, analüüs ega ilmselge argument. Alati saab rünnata metoodikat või öelda, et pole piisavalt analüüsitud. Või öelda, et enne tuleb kogu riik korda teha. Aga reaalsus on see, et kui me iga protsessi paneme ootele nii kauaks, kui kõik ülejäänud reformid tehtud, siis lõpptulemus on see, et ei juhtu midagi. Lihtne.

Omavalitsusreformi tulemusel ei hakka maakera tagurpidi pöörlema, igasse metsatukka ei teki tuhande õpilasega kooli, ka inimesed ei hakka massiliselt maale kolima. Aga tugevad omavalitsused, mille südameks on tugev keskus, suudab paremini hakkama saada nende väljakutsega, mis meid ees ootavad.

Inimesed ei koli linnadesse seepärast, et maal poleks piisavalt koole või rahvamaju. Kolitakse peamiselt töökoha tõttu. Reformi tulemusel sünnivad senisest oluliselt suuremad ja tugevamad omavalitsused, kellel tekib võimekus kaasa rääkida ka piirkonna ettevõtluskeskkonna kujundamisel ja kes saavad ka reaalselt ära teha midagi selleks, et piirkonnas oleks ärksaid ettevõtteid ja loodaks töökohti. Selliseid tugevaid omavalitsusi soovivad ka inimesed.

Vox populi, vox dei.  Aga otsustama peavad ikkagi poliitikud, keda rahvas on enda eest otsustama valinud.

Ja siia juurde ka pirukad, mis näitavad Turu-Uuringute AS poolt läbi viidud küsitluse tulemusi:

hr uuring

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: