Väärtustades väikesaari

Eestis on 1521 saart. Suur osa on neist muidugi tibatillukesed ja koduks vaid lindudele, kuid terve rida on ka selliseid, kus igapäevaselt inimesi näha võib. Kui jätta kõige suuremad kõrvale, siis tegelikult tuleb neil tublidel inimestel, kes seal elavad, seista silmitsi üsna keeruliste oludega. Kui juulikuus võib elu mõnel Eesti väikesaarel tunduda mugav ja idülliline, siis novembrikuiste sügistormide või veebruarikuise jäävangis oleku ajal on olukord märksa keerulisem.

Mõned aastad tagasi oli erilise tähelepanu all üksnes Kihnu saar, oli suisa eraldi toetusprogramm, kus sealse kogukonna tegemisi toetati. Regionaalministriks saades ja olukorraga tutvudes sai üsna ruttu selgeks, et sellest ei piisa ning nii laiendasime programmi ka teistele püsiasustusega väikesaartele, sest ilma riigipoolse toetuseta on neil saartel väga keeruline teha vajalikke investeeringuid. Lisaks on riik väljaspool seda programmi panustanud väga suuri summasid.

Üle 70 000 euro maksev mootorpaat Osmussaarele või Kesselaiu päästepunkti ja Vormsi tankla rajamine on vaid mõned konkreetsed näited toetatud tegevustest. Saarevahtide palkamine, paatide ja väikelaevade soetamine, sadamate välja ehitamine, päästepunktide rajamine, sõidukite soetamine – seda loetelu objektidest ja tegevustest, mida riik on oma toetusprogrammidest saartele ehitanud, võiks jätkata üsna pikalt. Viimase 5 aasta jooksul on see summa üle 40 miljoni euro. See ei ole mingi eriteene, vaid riigi kohustus nende inimeste ja perede ees, kes igapäevaselt väikesaartel eluvaimu sees hoiavad.

Aga fakt on ka see, et selle kohustuse täitmise käigus on riigi investeeringud ühe elaniku kohta väikesaartel kordades suuremad kui üheski teises Eesti piirkonnas. Samas ei saa seda kanda ainult kulupoolele, sest tänu neile investeeringutele on väikesaarte võlud avatud ka mandrirahvale ja välisturistidel. See omakorda annab võimenduse kohalikku majandusse.

Riik saab appi tulla seal, kus kohapeal on olemas aktiivne kogukond ja teotahtelised inimesed. Saarerahvast tuleb selles osas tunnustada ja mandriinimestel on neilt palju õppida. Ma olen Ida-Virumaa probleemidest rääkides alati välja toonud, et neil puuduvad selged ja tõsiseltvõetavad eestkõnelejad, nn oma maffia ning saartel on sellised aktivistid täitsa olemas. Riigikogus on saarte ühendus ning minu juhtida on väikesaarte valitsuskomisjon, kus arutame saarte ja erinevate ministeeriumide esindajatega läbi üleskerkivaid probleeme.

Seesama komisjon leidis paar aastat tagasi, et tuleks senist väikesaarte regulatsiooni täiendada ja täpsustada. Tundub uskumatu, aga tegelikult pole kuskil kirjas isegi seda, mis on püsiasustusega väikesaar. Kui väike ta peab olema ja millest alates loetakse asustust püsiasustuseks?  On selleks üks inimene, kes seal suvitamas käib või loetakse püsiasustuseks ikkagi seda, kui saarel on olemas seal aastaringselt elav kogukond? Või piisab sellest, kui on teada, et saarel on kunagi keegi elanud? Selles tulebki erinevatel osapooltel kokku leppida. Need on arutelukohad ja mul on hea meel, et arutelu selle ümber on käima läinud.

Küsimusi, millele tuleb koos saarerahvaga vastused leida, on teisigi. Näiteks täna on seaduses kirjas, et oluliste küsimuste arutamiseks tuleb vähemalt pooltel saareelanikel kord aastas koguneda üldkogule. See on vana ja ajalooline traditsioon, paraku tunnistavad ka saarlased ise, et kui üksikud erandid välja jätta, siis ei ole lihtsalt reaalne sellist kogu kokku kutsuda ning üldkogud kui sellised ei toimi. Nii rikuvadki suur osa saari seadust, kuid nii nemad ise kui ühiskond tolereerib ja aktsepteerib seda. Me peaks selliseid olukordi vältima, sest see devalveerib kogu meie seadusandlust. Nii et sellistes küsimuses tuleks viia seadusandlus kooskõlla reaalse elu ja inimeste soovidega.

Väikesaared on väärtus, mida riik on otsustanud toetada. Otsuseid ei tehta tagaselja ega salamisi, ka see debatt siin lehes näitab, et enne seaduseks vormimist oleme algatanud avaliku arutelu. See on vajalik, et tulemus oleks võimalikult sobiv kõigile osapooltele.

Artikkel ilmus 10.10.2013 Postimehes

Advertisements

11 kommentaari

  1. Once you slip the papers inside, dipping the cookies in melted pastel candy coating will make for
    an easy yet adorable shower gift for guests. Gift baskets
    serve as a suitable gift for any occasion, and
    for Christmas, appropriate inclusions inside the gift basket are foods
    such as chocolates or other sweets, baked items, gourmet goodies or a bottle of wine.
    Some of the main forms of biometrics are related to the shape of the
    body.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: