Järeleaitamise asemele eestvedamine

Hea kohaliku volikogu vastne liige! Kõigepealt tahan ma Teid õnnitleda – valituks osutumine on juba saavutus omaette. See on saavutus ja teiselt ka väga suur vastutus eelkõige nende inimeste ees, kes on hääle on Teile andnud.

Inimesed on oma valikud teinud ja nüüd seisavad omakorda Teil ees rasked valikud. Ühelt poolt see, kellega koos oma kodukanti järgmised neli aastat juhtida, sellest on lehtedes juba alates esmaspäeva esimestest tundidest palju juttu olnud. Aga sellest veel palju tähtsam on küsimused kuidas juhtida ja mida õnnestub ära teha.

Mul on Teile ses osas kaks soovitust. Esiteks, et Teie peamine aur koalitsioonide moodustamisel ja omavalitsuse järgmise nelja aasta arengu kavandamisel ei läheks järeleaitamisele. Just järeleaitamisega oleme me viimased kümme aastat Eesti riigis väga suures osas tegelenud. Praegusele valitsusele on seda isegi ette heidetud, et sellesse on liiga palju investeeritud. Sajad korda tehtud koolimajad ja lasteaiad, ehitatud sillad ja teed, uued rahvamajad ja linnasüdamed on see, kuhu on läinud väga palju aega, energiat ja raha. Suures osas on olnud see 90ndate väga keerulistel aegadel tekkinud investeeringuaugu täitmine tagantjärgi.

Aga ma ei ole nõus, et see on olnud vale valik – see on pigem olnud sundvalik ja riigi moraalne kohustus. Seda lihtsalt pidi tegema, sest veel kümmekond aastat tagasi oli väga suur osa neist objektidest ikka tõsiselt näruses seisus.  See oli auvõlg inimeste ees ja üldiselt on see tänaseks tasutud.

Kui sõita mööda Eestimaad ringi, siis tegelikult on areng olnud väga kiire. Jah, raha on alati puudu ja soovid on suuremad kui võimalused, aga nii see peabki olema, see viib elu edasi ja sunnib pingutama. Kõigil omavalitsustel on raha vähe, niisamuti ei tea ma ühtegi riigiasutust, kes vastupidist saaks väita. Või kui vaadata iga inimese või perekonna tasemel – ikka on puudu. Aga suures plaanis peavad isegi kõige tulisemad kriitikud ja pessimistid nõustuma, et kümne aastaga on meil elu ikka kõvasti edasi läinud.

Koolimajad on korda tehtud, lasteaiad ka, isegi vallamajadele on uued katused ja värske värvikiht peale saanud. Head volinikud – kuidas nüüd edasi? Kindlasti leiab veel üht, teist või kolmandatki, kus tuleks tegeleda järeleaitamisega. Ja tulebki, sest kultuurimaja põranda vahetus on väikses kohas oluline teema. Aga Te olete ilmselt nõus, et sellest ei sõltu Teie kodupaiga tulevik. Hea põranda pärast ei tule ükski inimene sinna elama, nii nagu pisut kehvema tantsupõranda pärast keegi ka vaevalt et lahkub.

Võib muidugi öelda, et kohaliku võimu peamine ülesanne ongi otsustada, kas kõigepealt ära parandada augud paremas või vasemas teeservas, aga ma loodan, et Te tahate mõelda lennukamalt. Järeleaitamine peab asenduma eestvedamisega. Kui piirkonna peamiseks probleemiks on vähenev rahvastik, siis tuleb Teil väga selgelt läbi mõelda, kas sellisel kujul jätkamine on üldse võimalik ja mis oleks sel puhul need tegevused, millega muuta oma kodupaik elamissõbralikumaks. Eelkõige taandub see küsimus töökohtadele, mille abil suurendada meie perede rikkust. Mis on piirkonnas see majandusharu, millel on potentsiaali ja mingi konkurentsieelist võrreldes naabritega?  Ja kuidas saab linna- või vallavõim selle arendamisele kaasa aidata? Sest kui inimestel on tasuvat tööd, millega peret toita, ei meelita neid mujale isegi tasuta ühistranspordiga.

Vähemalt sama oluline on ka omavalitsuste struktuuride ja teenuste pakkumise ratsionaalne ülevaatamine. Teil ja Teie kaaslastel volikogus peab olema julgust ja tahet teha ka raskeid otsuseid. Millise struktuuriga koolivõrku piirkonnas tegelikult vaja on? Ja kas Teil jätkub ka raha selle ülalpidamiseks? Neid ja sarnaseid küsimusi tuleb esitada kõigi peamiste omavalitsuste tegevusvaldkondade kohta.

Minu teine soov Teile on, et Te mõtleks ka enda omavalitsuse kui sellise tulevikule. Oleme omavalitsusreformi seaduse eelnõud lähiajal saatmas teistele ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja selle plaani järgi tuleb just Teil teha  juba järgmisel aastal teha valikud, milliste naabritega oma jõud ühendada.

Vaadake ja mõelge, kuidas inimesed käivad ja liiguvad, mis on nende soovid ja mis on tõelised valupunktid. Kui pere tahab last panna naabervalla muusikakooli, kas siis on ainus lahendus paluda neil ka elukoht sinna registreerida, et ei peaks oma eelarvest kulusid hüvitama või on hoopis targem mõelda jõudude ühendamisele? Neid küsimusi küsides ja vastuseid otsides proovige lähtuda mitte oma unistustest, vaid ka reaalsetest oludest ja sellest, millised valikud on kohalikud inimesed oma elu korraldades teinud.

Tarku ja põhjendatud otsuseid oskavad ka valijad hinnata. Ühte saan ma aga lubada Teile juba täna – oma volikogu liikmena lähete Te kindlasti ajalukku. Kui mitte muuga, siis suure tõenäosusega valiti see volikogu, kuhu Te kuulute, sellisel kujul viimast korda. Ma soovin ja loodan, et Te lähete oma kodukoha ajalukku just positiivsete ja edumeelsete eestvedajatena.

 

See artikkel ilmus pärast 2013 KOV valimisi maakonnalehtedes.

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: