KategooriaHaldusreform

Haldusreformi tehes peame mõtlema 25 aastat ette

H

Minu sõnavõtt Riigikogus Haldusreformi seaduse üleandmise ajal. Väljavõte Riigikogu stenogrammist 14.03.2016 Auväärt esimees! Austatud Riigikogu! Kui Mart Laar 1992. aastal peaministrina seadis toonasele valitsusele  üheks eesmärgiks haldusreformi, siis ta ilmselt ei osanud arvata, et just see tema paljudest reformidest teiste erakondade poolt nii pikaajalist ja nii kõva vastuseisu kohtab.Isegi...

Maksude ümberjagamine valdasid tugevamaks ei tee

M

Postimehe arvamusloos võttis Silvia Paluoja kriitilise vaatluse alla haldusreformi kontseptsiooni pakutavad lahendused omavalitsuse rahastamise muutmiseks. Eelkõige soovitakse omavalitsusele laekuva tulumaksu sidumist töökohtadega. See ettepanek ei ole pälvinud just sooja vastuvõttu, eriti väiksemate valdade poolt. Peaksime siinkohal küsima, miks üldse tegeldakse praegu nii entusiastlikult suures...

Meil on kool, me peame leidma sinna lapsed!

M

Seda, et riik on loodud inimese jaoks, mitte inimene riigi jaoks, ütles Albert Einstein juba 80 aastat tagasi. Pärast Einsteini on seda lauset kasutanud veel mustmiljon inimest ja – kuigi sisult õige – eks ta üks paras klišee ja ärakulunud stamp ole. Aga SEE artikkel lajatab ikka reaalsusenuiaga otse silmade vahele ja näitab, et pole see nii kulunud ühti. Lühidalt – Lüganuse vald jätab...

Mis saab Pärnumaast?

M

Olen päris mitu korda kuulnud ütlemist, et Eestis puudub regionaalpoliitika. Või kui see isegi olemas on, siis igal juhul on see vale või ei toimi nii nagu peaks. Kõik justkui teaks, milline see hea regionaalpoliitika olema peaks, kuid samas jäädakse selle kirjeldamisega hätta. Või kui küsida vastu, et milline on Eesti kultuuri- või justiitspoliitika, siis ka selle peale laiutatakse enamasti käsi...

Kes viib ellu vox populi?

K

Rohkem kui pool Eesti elanikkonnast on märkimisväärne hulk inimesi. Pannes selle osakaalu poliitika konteksti, võib öelda, et vähe on teemasid, mille suhtes valitseb ühiskonnas nii suur üksmeel. Sügisel algatatud omavalitsusreformil aga just selline toetus eestimaalaste seas on. Numbrid puust ja punaseks – tänast haldusreformi kava ehk omavalitsuste koondumist tõmbekeskuste ümber pooldab 52%...

Läti omavalitsusreform vol2

L

Tasub ikka lugeda ka rahvusvahelist meediat. Läti Reformierakond peab vajalikuks suuremate omavalitsuste moodustamist, kui uskuda BNN uudisteagentuuri uudist. Läti tegi oma üsna jõulise haldusreformi ära juba mõned aastad tagasi. Nagu uudisest näha, peab praegune valitsus toimunud reformi sammu õigeks suunas, aga täna ollakse veendunud, et on vaja ühtlasema võimekusega omavalitsusi, mis tähendab...

Täna saame hakkama. Aga homme?

T

Äripäev palus väikest lugu omavalitsusreformi teemal. Ilmus tänases lehes, aga kuna toimetaja oli seda minu arust pisut liiga hoogsalt lühemaks hakkinud, panen siia üles ka esialgse variandi loost: Kui küsida, kas ilma omavalitsusreformita uluvad 10 aasta pärast väljaspool Tallinna ringteed vaid hundid ning igasugune elutegevus on koondunud ainult Soome lahe kummalegi kaldale, siis vastus on...

Kui kohalik demokraatia on LIIGA kohalik

K

Riigikontrolli eile avaldatud auditis on tõdetud, et uuritud 10st kohalikust omavlaitsusest esines korruptsioonihõngulisi tehinguid kaheksas. Paraku need järeldused ei üllata. Kohalik demokraatia on küll väga oluline riigi nurgakivi, aga auditis toodu näitab selgelt, mis juhtub siis, kui seda rakendada väga väikesel territooriumil ja kitsas inimeste ringis. Mis siis teha? Üheks võimalikuks...

Küsimus, mis jäetakse küsimata

K

Mäletate, mitu kohalike omavalitsuste ühinemist toimus enne eelmisi kohalikke valimisi? Üks. Teate palju saab neid toimuma selle aja jooksul, mis on jäänud järgmiste valimisteni? Täpset numbrit ei tea ka mina, kuid pisut rohkem neid tuleb. Võib-olla kaks-kolm, äkki isegi neli või viis. Kõik nad väärivad tunnustust, aga suures plaanis on seda ikka pagana vähe. Ehk lühidalt – asjatu on see ootus ja...

Omavalitsusreform on möödapääsmatu

O

Pealkirjas öelduga nõustub ilmselt suur osa inimesi. Samas oleme kogu haldus/haldusterritoriaalse/omavalitsuste reformi teemalise debatiga suhteliselt korralikus ummikus – erineval ajal on erinevad osapooled võtnud üsna jäigad positsioonid, ennast nö nurka värvinud. Sealt on aga üsna keeruline välja astuda ja teha samm üksteise arvamustele lähemale. Seepärast lasin oma majas ära kaardistada...

Tutvustus

Siim Valmar Kiisler

Sündinud 6. novembril 1965.

1999–2001 Tallinna kesklinna vanem.

2008–2014 regionaalminister.

2017–2019 keskkonnaminister, ÜRO keskkonnaassamblee president.

Erakonna Isamaa liige kuni 2022.

Parempoolsete erakonna asutajaliige.

X, XIII ja XIV riigikogu liige.

Teised temast

Hinnatud mälumängur

Siimul on väga laialdased teadmised maailma asjadest ja kui kuskil viktoriin korraldatakse, olen üritanud end tema meeskonda sokutada, eriti kui on loota väärikat auhinda. 

Kord suvepäevadel lubati mälumängu võitjatele kast rummi. Me andsime endast kõik ja võitsime! Paraku selgus, et rummipudelid olid suveniiri mõõdus …

Kristina Märtin, erakonnakaaslane

Keskkonnaministri tipphetk

Siim Kiisleri senise poliitilise karjääri mõjukaim ametikoht oli aastail 2017–2019, kui ta oli ÜRO keskkonnaassamblee president ja juhtis ka 2500 delegaadiga otsustuskogu. Tema juhtimisel võeti vastu näiteks esimene rahvusvaheline deklaratsioon ühekordse plasti vähendamise kohta.

Hiinas kõrbes puid istutamas, et seda ala taasmetsastada.

Üliõpilaskorporatsiooni Fraternitas Liviensis liige.

 

Viis fakti Siim Valmar Kiisleri kohta

  • Üheksakümnendatel tegeles ta naftapuuraukude remondiga Venemaa eri paigus ja Kasahstanis.
  • Abikaasa Merlyga on neil neli poega ja tütar. Taavi Kalle ja Heiki Rein käivad tööl, Mati Kalev on üliõpilane ning Mari Helmi ja Arti Tanel kooliõpilased.
  • Lemmikraamat on Voltaire’i „Filosoofilised jutustustused“.
  • Vabal ajal tegeleb ka aiandusega, näiteks kasvatab oma tarbeks kartuleid.
  • Kuulub üliõpilaskorporatsiooni Fraternitas Liviensis.