Siim Kiisler, selge sõnaga nõmmekas
Siim Valmar Kiisler on üks neid haruldasi poliitikuid, kelle kohta kehtib vanasõna „Meest sõnast, härga sarvest“.
Ta ütleb, et poliitikas ongi mõtet olla vaid siis, kui julged oma seisukohti välja öelda ja teha otsuseid, mis on ühiskonnale vajalikud, mitte osutada tuulelipuna sinnapoole, kust tundub rohkem hääli tulevat.
„Meie visioon on selge: tahame üles ehitada traditsioonilise parempoolse erakonna,“ on Kiisler veenev. „Oleme Eesti patrioodid, kes rõhutavad ettevõtlusvabadust. Oleme inimesed, kes saavad aru, et raha ei tule seina seest ja võlgu elades rikkaks ei saa. Eesti poliitikas domineerib praegu ümberjagamine, keegi ei räägi sellest, kust raha tuleb. Raha tuleb tööst ja ettevõtlusest.“
Vanavanaisa ehitatud kodumaja
Kidakeelseks jääb üle kolmekümne aasta poliitikas tegutsenud Siim Kiisler vaid eraelust rääkides. On siiski üks erand: kodune Nõmme. Kiisler on kogu hingega nõmmekas. Ta on uhke isegi selle üle, et on üks neist, kel on õnnestunud Nõmmel sündida – tol ajal tegutses siin kohalik sünnitusmaja. Tema pere elab tänini vanavanaisa ehitatud majas Leesika tänaval ning talle on hästi teada nõmmekate igapäevased mured ja rõõmud.
Haridustee andis tulevasele poliitikule tugeva põhja reaalainetes: ta lõpetas reaalkooli kuldmedaliga ja õppis tehnikaülikoolis automatiseeritud juhtimissüsteemide eriala. „Reaalained annavad loogilise mõtlemise ja oskuse lahutada suur keeruline probleem väiksemateks jõukohasteks tükkideks,“ ütleb ta.
Tervet mõistust ja probleemikäsitlusoskust on ta poliitikuna näidata saanud õige mitu korda.
Iga laps olgu au sees
Riigikogu liikmena jäi Siim Kiisler viimati avalikkusele silma detsembris, kui hääletas lõpuks ainsa saadikuna perehüvitiste tõstmise seaduse eelnõu vastu. Kiisleri ettepanek oli loobuda vähemalt lasterikka pere toetuse indekseerimisest. Seejuures on ta ise viie lapse isa.
„Olen aastaid unistanud, ka Eesti lasterikaste perede liidus tegutsedes, et eestlased räägiksid oma üle keskmise laste arvust uhkusega ja teised kuulaksid väikese positiivse kadedusega,“ ütleb Kiisler. Kuid lisab, et praegune peretoetuste seadus ei lahendanud probleeme, vaid tekitas neid juurde.
Aruteludes rõhutas ta, et eelnõu ei sea lasterikkaid mitte aukohale, vaid käsitleb kõiki vähemalt kolme lapsega peresid kui Eesti riigi kõige suuremaid hädalisi. „Nagu oleksid nad halbu valikuid tehes elu hammasrataste vahele jäänud ega tuleks kõrvalise abita toime.“
Ta juhtis tähelepanu, et eelnõu tekitab ühiskonnas tugevat ebaõiglust: tõeliselt abi vajavate lasterikaste kõrval saavad suure summa juurde jõukad ja enesega hästi toimetulevad pered, kes seda tegelikult ei vaja. Vaesemad, ühe-kahe lapsega, aga eriti üksikvanemate pered, jäetakse samal ajal ebavõrdsesse olukorda.
„Ja et kogu see mudel oleks maksimaalselt jabur, tekivad „pered“, kus vanem saab oma täisealiste „laste“ eest peretoetust ning neil „lastel“ on omakorda lapsed, kelle pealt nemad saavad omakorda peretoetust,“ hoiatas Kiisler toona.
Lasterikkust saab väärtustada teisiti
Loomulikult teab ta omast käest, et laste arvu suurenedes tekivad perele lisakulutused, ka sellised, millele varem pole isegi osanud mõelda või raha planeerida. Kiislerite pere lahendus on olnud selline, et tuleb lastega läbi arutada, milleks on võimalusi ja milleks pole.
Suure pere toetusi peab Kiisler vajalikuks, kuid rõhutab, et kõik maksumaksja raha eest kehtestatavad toetused peavad olema vajaduspõhised ja õiglased.
Siim Kiisler näeb parema meelega, et kõik lapsed on riigi silmis võrdselt tähtsad. Lasterikkust saab väärtustada ka teisiti, näiteks võiks see olla auasi vabaühendustele ja ettevõtjatele. „Silt kirjaga „Siin on lasterikkale perele soodustus“ võiks väljas olla igas Eesti teenindusettevõttes. Ettevõtja saab sellega näidata oma toetust peredele,“ pakub Kiisler lahendusi, mis lõhestamise asemel kogukondi ühendavad.
Kindlameelne minister
Perehüvitised pole ainus tundlik teema, mille arutelu juures Siim Valmar Kiisler on vankumatuks jäänud. Kui Jüri Ratase esimene valitsus, kuhu keskkonnaministrina kuulus ka Kiisler, otsustas Est-Fori tselluloositehase eriplaneeringu lõpetada, pani Eesti Ekspress Kiisleri persooniloole pealkirjaks „Ainus munadega minister“. Keskkonnaminister jäi valitsusest ainsana oma põhimõtetele kindlaks. Ta protestis eriplaneeringu lõpetamise vastu ja nõudis, et tema eriarvamus eraldi välja toodaks.
Seejuures olid Kiisleri haldusalas parimad teadmised keskkonna hetkeseisust ning sellise tehase võimalikest mõjudest. Eesti Ekspress viitas, et Stockholmi keskkonnainstituudi Tallinna keskus oli just valmis saanud uuringu tehase võimaliku kliimamõju kohta ning kinnitanud oma varasemat järeldust, et lisaks suurele majanduslikule mõjule aitaks selline tehas saavutada Eesti ja ka globaalseid kliimapoliitika eesmärke.
„Tselluloositootmine on näiteks küttematerjali tootmisest nii palju kasulikum, et Soome ja Rootsi paberiettevõtted saavad maksta meie metsameestele toorpuidu eest head hinda,“ on Kiisler tänaseni seda meelt, et lõpetamisotsus tehti kiirustades. Ta ütleb: „Oma tselluloositootmine tähendanuks, et sama puidu oleks ilma mereveokuludeta saanud müüa Eesti enda ettevõttele.“
Oskab näha lahendusi
Keskkonnaministri amet andis Kiislerile korduvalt võimaluse näidata oma oskust lahutada suur probleem väikesteks jõukohasteks tükkideks.
Näiteks ei arva ta, et rohepöördele üleminek lõpetab põlevkivi kaevandamise: „Kindlasti mitte. Ka siis, kui ühel päeval pole enam turgu põlevkivist toodetud õlile, on meil vaja muid, sh innovaatilisi keemiatooteid, mida valmistatakse põlevkivist. See on just Eesti firmadele hea võimalus. Kui me ei oleks mitte kunagi mitte midagi põlevkivist teinud, siis me ei oskaks sellest hakata tootma kvaliteetseid keemiatooteid.“
Samuti arutleb ta tuumajaama võimalikkuse üle: „Tuumaenergiat me ostame ja tarbime tulevikus igal juhul. Kui viibime Mustamäel või Nõmmel, siis meile lähim tuumajaam on lähemal kui Tartu. Me ei mõtle siin istudes, et Tartu on kaugemal kui lähim tuumajaam, vaid elame rahulikult. Ent kui me tarbime Soome tuumaenergiat, siis mulle pigem meeldiks, et tarbiksime – muidugi juhul, kui see on võimalik –Eesti tuumaenergiat.“
Teeb kaaslaste tuju heaks
Erakonnakaaslased ja sõbrad hindavad kõrgelt nii Kiisleri teadmisi ja head poliitilist vaistu kui ka seltskonda.
„Siim teeb teistel alati tuju heaks. Isegi koosolekul asjalikult majandusprogrammi koostades on ta äärmiselt vaimukas,“ ütleb erakonnakaaslane, Eesti filminduse väsimatu taustajõud Kristina Märtin.
Pojad on meelitanud Kiisleri proovima kettagolfi, nii et viimasel ajal võib teda kohata kodulähedastel radadel Männiku järve ümbruses. Samuti pole talle võõrad orienteerumisrajad.
